Olen lapsepõlvest alates osanud näha ja tunnetada tavamõistusele nähtamatut. Juba lapsena tundsin ja teadsin mida inimesed minu ümber tunnevad ja milliseid emotsioone kogevad. Samuti nägin energiavälja inimeste ja asjade „ümber“. Kuni seitsmenda eluaastani käisin metsaserval mängimas loodushaldjate ja energeetiliste olenditega. Koolist koju jalutades anti mulle sõnumeid ja peeti jutuajamisi millest lapse tavamõistus poleks aru saanud. Jutuajamised sellest kes ma olen ja miks valisin kehastuda Maal. Igatsus hingekodu kerguse ja tingimusteta armastuse ning kuuluvustunde järele on saatnud mind elukestvalt.

Peale 8 aastaseks saamist kaeti ka minu mõistus unustuse looriga, et saaksin kogeda elu ja kogemusi inimesena siin Kadri kehas. Mälestused oma tõelisest olemusest tuhmusid kuid tunnetus jäi. Teismelisena teadsin kes sõpradest valetab või teisel pool telefoni nägusid teeb. Sain tunda üksindust ja hüljatust, esimest armumist ja südamevalu. Rõõmu uute tegevuste ja teadmiste õppimisest ning vahel äpardumiste kibedust. Meeles oli ammu juhatusena kaasa antud lause: „Jäta meelde kõik tunded ja kogemused mida koged, sest siis kui hakkad inimesi abistama tead mida nemad tunnevad ja kogevad.“
Kahekümnendate aastate keskpaigas, kui peamised inimkogemused oli omandatud, hakati kergitama loori ja avanesid uuesti mälestused ja teadmised iseendast, oma põhiolemusest ja galaktilistest tarkustest. Sealjuures sellest, et me kõik oleme inimeseks kehastunud suured ja võimsad valgushinged, kelle peamine ülesanne on meelde tuletada kes sa oled ja mida sa siia kogema ja tegema tulid. Peamine on teha valik uuesti mäletada ja liikuda edasi mitte ohvrina vaid oma elu loojana sellel huvitaval ja vimkasid täis mänguplatsil nimega Maa.

Minu elu on pikitud müstiliste kogemustega. Kohtumisel võin nendest pajatada pikemalt. Võimalik, et oled siin just selleks, et meelde tuletada oma ammu unustatud tõeline Mina ja kodu mida nii kaua igatsenud oled.

Sellel teel ei ole sa üksi!